Le Themeska Pedagogijake Biblioteka thaj Muzeumo po sakope phagindos kidel thaj opre kerel butyi le sityimaske thaj le mashkarutne sityarimaske Ungrikone Themeske sityarimaske ginade. Sar rigate kidimata shute sityimaski biblioteka anda o jekhuno kidimatongi jellego avel, ke korrkores tordyindo molipe phiravel ando informaciosho rendseri.
Pa le sityimaske ginade sagda datongo bazisho kerdyol, savo bute rigenga formako thaj tartalmosko palpale rodipe shaj kerel. Le datongo bazisho po sakomaste tereksindos kerel opre butyi o sagda pel Ungrikone Themesko than avri dine, le telune-thaj mashkarutne sityarimaske intregone oficijalno pel sityarimaske ginadengo rik (mineshiteshi) perdal gelutne sityarimaske ginade. Andel avrutne thema avri dine strejinone shibenge sityarimaske ginade anglunes andal europicka thema avutne sityarimaske ginade reprezentalin. Vi o themunes korrkori tordyindos rigate kidimasko fundo le Oprune gaveska Pedagogijaka Bibliotekake, le Sityarimaske Ministeriumoske sityarimaske ginadengo allomanyi, thaj le Themeske Sechenyeska Bibliotekake, thaj le Parlamentoska Bibliotekake aba chi trubunde kotora dine. La Bibliotekake pale drom linimastar, kathar o 1958.-to bersh o inke barvalyimaske zvorura le ketelesha kotora, le kinimata, thaj le manushengo thaj inshtitutongo davimata sas.
Le kidimasko muzealisho rig le angla o 1868.to bersh avri dine sityarimaske ginade alkotin. E Biblioteka le muzeomosko vramaki granica kaj la pedagogiaka proffessijaki literaturaki vrema phandel.
E Biblioteka anda o 2008. to bersh kathar le majushesko angluno dyes kathar le Themesko Sechenyeska Bibliotekatar las pordal ande o sityaripe hasnisarde sityarimaske ginadengo kidipe, losaripe, opre butyaripe, biztoshitisarindos kadalasa le nacionalnone bibliografiako ando numero linipe, thaj o arhivalashi.
Pe kasavo sityarimaske ginadengo datongo bazishesko anglal anajipe khinyarelpe, savo pa karing o jekh ande peste xutyilel le sar ketelesha peldanyura andre resle, ando sityaripe hasnisarde sityimaske ginade, pa kaver rig pale biztoshitil le opre hasnisarde manushenge, le pedagogushone tarshadalmoske, ke pa le aktualishones mukle ginadengo intrego krujipe kipo te len.
Duma dinipe :